Margit Adorf uuris Mongoolia filmi „Müügitüdruk” režissöörilt Janchivdorj Sengedorjilt, kuidas tema seksiteemaline komöödia sündis.
„Müügitüdruk”, mis linastub kolmapäeval Raekoja platsi suurel väliekraanil, on üsna aeglases tempos kulgev muusikaline mõtluskomöödia, kui nii võib öelda. Filosoofiline, humoorikas, sügav. Film voolab nagu rahulik jõgi läbi Mongoolia maastiku ja inimeste ning see on universaalselt arusaadav kõigile, kes oskavad argielu kiires tempos mõnikord aega maha võtta. Arvan, et Eesti publikule võiks see film meeltmööda olla, naljad on mahedad, kuid pikantsed ja kaasamõtlemist jagub. See pole tempokalt naerutav hoogne nabaaluste naljade komöödia – kui seda soovite, siis otsige vaatamiseks midagi muud.
Filmi tegevustik läheb käima sellest, et ülikoolis vanemate soovil tuumafüüsikat õppiv neiu Saruul (Bayarjargal Bayartsetseg) satub ühe koolikaaslase palvel teda sekspoe müüjana asendama. Tagasihoidlik Saruul püüab esialgu küll taganeda, kuid võimukas poeomanik Katja (Oidovjamts Enkhtuul) ei anna talle selleks võimalust. Katja on juba küpses eas daam, pikk elu selja taga, palju näinud ja ta ei ole enam oma hiilguse tipus. Ta on värvikas tegelane ja täielik vastand Saruulile. Kaks naist saavad sõpradeks, Katja hakkab Saruulile oma pisut järsul moel elu õpetama ja Saruul püüab kuuldut seedida ning ühtteist tasapisi ka ellu rakendada.
Filmi taustaks kõlab ohtralt Mongoolia muusikat sealselt menuansamblilt Magnolian, mis meenutab mõnevõrra meie bändi Ewert and the Two Dragons. Muusika põimub filmi sedavõrd, et kohati muutub film ise bändi muusikavideoks, seega tasub seda eraldi esile tõsta. Kui meeldib, siis saate hiljem Youtube´ist üles otsida ja veelgi kuulata. Magnoliani lood on inglise keeles, film ise mongolikeelne.
„Müügitüdruk” on juba mujal maailmas südameid võitnud, saanud parima filmi preemia Bangkoki maailmafilmide festivalil ja New Yorgi Aasia filmide festivalil, publikupreemia Udine festivalil ja parima näitlejatari preema (Bayarjargal Bayartsetseg) Osaka Aasia filmide festivalil.
Filmi üheks peateemaks on seksuaalsus ja oma keha tunnetamine. Näeme ka seda, et paljud inimesed tunnevad ebakindlust ja ebamugavust oma seksuaalsuse väljendamisel. Kuidas tulite mõttele teha seksiteemaline komöödia? Kas olete ära kasutanud ka mõnd päriselt juhtunud seika?
Arvan, et iga looja otsib terve elu oma sisemist mina. Minu arvates ei ole elamiseks mingit kindlat kasutamisõpetust ja see oleks ka võimatu. Küll aga saad sa kirjutada omaenda elu romaani…
Niisiis, sellesse filmi olen ma valanud oma sisemise mina, mida olen üritanud väljendada läbi Katja ja Saruuli. Saruul kehastab minu lapsepõlve ja Katja seda, kes ma praegu olen. Kõik küsivad, miks sekspood ja miks seksuaalsus on teemaks. Mongooliast sai demokraatlik riik 30 aastat tagasi. Sekspood ei ole selline asi, millest kodus vabalt räägiti, see pole midagi sellist, mis Mongoolias pikka aega olemas oleks olnud. Sekspood siin filmis on lihtsalt publiku lantimiseks. Kui lapsele antakse valida kahe kompveki vahel, millest üks on tavalises pakendis ja teine pakend läigib, siis ilmselt ta valib läikiva. Täpselt sama on siin: kui Katja oleks toidupoe omanik, siis poleks publik sellega pooltki nii rahul.
Filmis on olulisel kohal muusika Mongoolia bändilt Magnolian. Kohati muutub ka film ise muusikavideoks. Kui oluliseks peate muusikat omaenda elus ja filmis?
Peategelane on üksik, tal pole kedagi, pole sõpru. Tema kaaslaseks on muusika. Tema, muusika ja kõrvaklapid. Muusika on üks suhtluskanal ja imeline kunst. See väljendab kõike: kurbust, õnne, südamevalu. Kuid kõige hirmutavam on see, et muusika õhutab tagant üksildust. Kuna muusika siin filmis väljendab Saruuli hingeelu, siis ma valisin Dulguuni, Magnoliani.
Peategelane Saruul kasutab muusikat maailmast põgenemiseks, see aitab tal eluga edasi minna, aga ka ignoreerida keerulisi olukordi. Nii seks kui muusika lohutavad inimesi või kas see on nii? Kas need on võrreldavad?
Ma nõustun ideega, et seks ja muusika lohutavad inimesi. See on väljapääs. Samuti jätavad muusika ja seks meile alati võimaluse hoida endas mälukilde, mis mõjuvad nostalgiliselt ja mida on meeldiv meenutada.
Film jutustab loo Saruuli astumisest täiskasvanuellu, Katja aga pole enam esimeses nooruses. Elu voolab mööda ja mõlemad soovivad teha õigeid valikuid. Kas olete sarnaste probleemidega ka ise maadelnud?
Las ma seletan seda aja mõistet. Katja elab minevikus, samas kui Saruul elab tulevikus. Kuigi Saruul õpib oma eriala puhtalt vanemate soovi tõttu, on ta sellist tulevikku aktsepteerinud ja pingutab selle nimel. Katja elab minevikus, millest ta ei taha lahti lasta. Kummagi tegelase jaoks ei eksisteeri olevikku. Konfliktne olukord on siin see, et nad peavad õppima hindama olevikku. Minevikku ei ole, sest see on möödas ja tulevik pole veel saabunud. On vaid hetk, milles elame praegu.
Ma ei ütleks, et olen filmis oma elus juhtunut kasutanud. Olen püüdnud edasi anda üldist kogemust, mis tunne on olla noor ja otsida oma sisemist mina, samal ajal saades üha teadlikumaks ja enesekindlamaks igas eluvaldkonnas. Mina ise olen praegu umbes Katja vanusegrupis, nii et läbin ka seda vananemise etappi ja meelsust.
Missugune mõte või elu juhis on see, mida keegi vanem inimene on teile eluteele andnud. Mingi selline nõuanne, mida olete kuulda võtnud ja järgite?
Noorena kuulsin eakamatelt inimestelt palju erinevaid õpetussõnu. Kuid üks, ma ütleks, tsitaat, on minuga jäänud kogu eluks ja seda ma järgin: „Täna oled sa alati targem, kui olid eile.”
Teie filmi peategelased on naised ja ka naiste seksuaalsus. Te ise ei ole naine. Kas olete tänu selle filmi loomisele naisi paremini mõistma hakanud? Kas naised erinevad oma soovide ja ihadega meestest palju?
Ausalt öeldes on pea kõigi mu filmide peategelasteks naised. Muidugi ei saa ma ise mitte kunagi täielikult kogeda seda, mis tunne on olla naise kehas või mida naised mõtlevad, sellegipoolest olen ma kogu elu veetnud seda jälgides ja andnud endast parima, et mõista maailma naise vaatevinklist lähtudes.
On öeldud, et komöödiafilmi tegemine on palju raskem kui draamafilmi loomine. Kas olete selle väitega nõus?
Jah, ma nõustun sellega, et komöödiafilmi on draamafilmist palju raskem teha. Kuid inimestel siiski on mingi sarnane huumorimeel. Selles suhtes ma püüan alati järgida seda õhkõrna piiri, et mitte minna naljadega sinna, kus publik hakkaks ebamugavust tundma. „Müügitüdruk” ei ole minu esimene komöödia.
Lõpetuseks palun öelge paar sõna oma taustast. Miks just filmid?
Mu iidoliks on mu isa. Ta on Mongoolias tuntud komöödianäitleja ja teatrilavastaja. Alates sellest päevast, mil ma sündisin, olen olnud ümbritsetud teatrieluga. Mul on terve pere kunstiinimesed, näiteks mu vanem vend Jamiyansuren Janchivdorj on samuti filmirežisssöör ja ka näitleja.
„Müügitüdruk” linastub Raekoja platsil kolmapäeval, 2. augustil kell 22.