Röövlirahnu Martin
Kui sulle keegi ei meeldi, siis tuleb tema tossudesse pissida.
Kümneaastane Martin on emaga uude elukohta kolinud. Siin ei ole poisil sõpru ja ta veedab aega üksi Röövlirahnul. Viimasel koolipäeval paneb ema Maris Martinile südamele, et ta vähemalt täna ühtki pahandust ei teeks. Ometi läheb kõik jälle valesti. Kooli direktoril Rolandil on nimelt tütar Marta, kes meeldib Martinile, aga ka Kevinile, kellel on uhke roller ja kallid tossud. Poiste rivaalitsemine lõpeb Martini jaoks ema koolikutsumisega. Viimases hädas tuleb poisile appi riukalik võlurkass Nitram, ühes temaga aga ka uued seiklused.
René Vilbre („Mina olin siin“, „Klassikokkutuleku“ triloogia) debüütmängufilm „Röövlirahnu Martin“ on igas vanuses vaatajale mõeldud kodumaine koguperefilm, mis tähistab Tartuffil kahekümnendat aastapäeva. Film pälvis linaletuleku aastal mitmeid olulisi auhindu, sh tunnistati see Lüübeki Põhjamaade filmifestivalil parimaks laste ja noortefilmiks.
Tartuffi pidulikul linastusel viibivad ka režissöör René Vilbre ja ühte peaosalist kehastanud Ott Sepp ning toona noori mänginud, kuid nüüd juba täisikka jõudnud Madis Ollikainen, Kadi Väli ja Andry Šagars.
René Vilbre on Rakveres sündinud tele- ja filmirežissöör. Ta õppis pärast Rakvere 1. Keskkooli Tallinna 2. Tehnikakoolis, kus sai 1989. aastal kinomehaaniku kutse ning näitas seejärel paar aastat filme Tallinna kinodes Pioneer ja Lindakivi. 1997 lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli filmieriala mängufilmide režissöörina. Töötanud 1995–2001 Eesti Televisioonis filmisaadete režissöörina, aastast 2001 ETV pearežissöör (k.a ekraanigraafika). Vilbre oli üks filmisaadete „Ffriik!“ (1996–1998) ja „Ffriigiteataja” (1998–1999; mõlema saate juht Ilmar Raag, toimetaja Jaak Lõhmus) formaadi autoreid. Kultuurisaate „OP!“ (1999–2001) autor, „Kreisiraadio“ (1997–2003) ja „Valguse märgi“ (1998–1999) režissöör, 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse üldkontseptsiooni autor ja vaheklippide režissöör, stsenarist ja kunstiline juht. Lisaks on ta loonud ja teostanud EU Eesti referendumi audiovisuaalse kontseptsiooni (2002–2003), teinud lühifilme, tutvustusklippe, reklaame, telesaatepäid ja muusikavideoid. Tuntumaid reklaame: „Ühispank” (2003), „Fizz” (2003), „Postimees” (2003), „EMT“ (2004), „Viru Valge” (2005), „Isamaaliit” (2005). 1996–2005 oli René Vilbre Eesti Filmiajakirjanike Ühingu ning FIPRESCI liige.
Filmograafia
Väikelinna detektiivid (2014), Klassikokkutulek (2016), Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused (2018), Klassikokkutulek 3: Ristiisad (2019), Kaka ja kevad (The Poop and the Spring, 2021), Eesti matus (2021), Kes tappis Otto Mülleri? (2022)