Pinge
Aastal 1995 publikut ja kriitikuid meeldivalt üllatanud Michael Manni moodne filmiklassika segab omavahel klassikalised Ameerika filmikunsti suuržanrid, olles ühelt poolt urbanistlik krimitriller ja teisalt põhiväärtusi rõhutav stiilne film noir, mis filosofeerib teemadel nagu pere, ustavus, ausus ja raha.
Robert De Niro kehastab professionaalset röövlit Neili, kes on veetnud mitu aastat vanglamüüride vahel ja otsustanud sinna mitte kunagi enam tagasi minna. Vincent (Al Pacino) on Los Angelese mõrvarühma juht, kes on tuntud järeleandmatuse poolest. Kahe oma alale pühendunud mehe teed ristuvad organiseeritud röövi käigus, mis lõpeb kolme inimese surmaga. Pinge muudkui kasvab ja publik piinleb ootusärevuses, kumb nendest kahest väljub sellest kassi-hiire mängust võitjana, kui siin saab üldse võitjat olla...
„Pingest“, aga ka kahest teisest 1995. aastal välja tulnud põnevikust, Bryan Singeri „Tavalistest kahtlusalustest“ ja David Fincheri „Seitsmest“ võtsid snitti sajad, kui mitte tuhanded sama žanri teosed, saavutamata siiski nende taset. Kõik kolm pakuvad elamuse ka praegu, ohverdamata end pelgalt meelelahutuse või kassaedu huvides. Andmata selgeid vastuseid, mis on õige ja mis vale, jäetakse vaataja „Pinge"" lõpus mõtisklema elu üle, mis ei pruugi olla nii ilus, kui soovitakse näha.
Helmut Jänes
