Suvine ja ajahambale hästi vastu pidanud ood noorukiea sõprusele, mis on inspireeritud Stephen Kingi lühijutust „Keha“.

Kahetsusväärselt eelmise aasta detsembris meie seast lahkunud režissöör Rob Reiner tegi karjääri jooksul mitu linateost („Saage tuttavaks: Spinal Tap“, 1984, „Printsess pruudiks“, 1987, „Kui Harry kohtas Sallyt“, 1989, „Misery“, 1990 jpt), millest tänaseks on kujunenud filmiklassika. 1959. aasta Ameerika kolkaküla palavasse suvesse viiv „Ole minuga“ on üks selliseid, mida ikka ja jälle on hea üle vaadata.

Neli teismelist poissi – vaikne Gordie, uljas Teddy, töntsakas Vern ja grupiliider Chris – veedavad oma suve igavledes puuonnides konutades. Seda hetkeni, kui Vern teatab, et teab ühe õnnetult hukkunud poisi laiba asukohta. Poiste uudishimu laipa näha on nii suur, et koos võetaksegi ette pikk ja kurnav teekond, millest saab kõigi jaoks elumuutev kogemus, mille käigus on vaja näidata iseloomu ja sõpruse tugevust.

„Ole minuga“ kujutab oskuslikult noorte poiste mänge, millest kasvab välja tegelik elu, mis võib olla kohati vägagi hirmutav. Filmi üheks keskseks tegelaseks kujuneb kambaliider Chris, keda kehastab 23-aastaselt narkootikumide üledoosi tagajärjel surnud River Phoenix (1970–1993). Filmis võib näha ka noort 19-aastast tõusvat tähte Kiefer Sutherlandi, kellest just tänu sellele linateosele sai aastateks üks paljutõotavamaid Hollywoodi staare.