Otsekoheses draamas, mis võitis Berlinale Teddy auhinna ja valiti Tribeca rahvusvahelisse võistlusprogrammi, segunevad tõelised armid ja tegelik elu väga autentselt ja pingutuseta intiimselt improviseeritud looga lapsepõlve traumast, põletavast kaotusest, kõrvetavast seksuaalsusest, õrnast armastusest ja andestusest. Briti amatöörnäitleja Vicky Knight naaseb teist korda Hollandi režissööri Sacha Polaki käe alla (nende esimene koostöö „Dirty God“ esilinastus Rotterdamis 2019. aastal) oma valu, traumade ja kogemustega selles Loachi ja Arnoldi teoseid meenutavas draamas, mis kannab juhuslikult sama pealkirja kultusrežissöör Jim Jarmuschi uue albumiga. Filmi olulise osa moodustab loomulikult ka muusika.

Südametu süütamise üle elanud Franky töötab pühendunult samas haiglas, kus ta elu päästeti. Ta igatseb endiselt kättemaksu ja tahab süüdlased kohtu ette tuua. Isetu hooliv õde kohtub enesetapumõtetega ägeda Florence'iga, kes hoiatab teda tõsiselt, et ta on halb inimene, kuid ainus, kes paneb Franky naeratama. Nende kirg puhkeb õitsele, kuid Franky perekond mõistab suhte täielikult hukka. Kaks sügavalt haavatud naist leiavad peagi uue pere, kuid nende isiklikud deemonid, kibe janu, kõikuvad tujud, kontrollimatu viha ja enesevihkamine häirivad ilusaid tundeid. Raske, provokatiivne ja väljakutsuv film vaprusest avastada oma tõeline mina ja suhe, mida ei ole alati lihtne üle elada.

Edvinas Pukšta