Cherbourg'i vihmavarjud

Kõigi aegade kaunim ja emotsionaalsem armastusfilm.

Aastal 1964 ehk 61 aastat tagasi jõudis Prantsusmaa kinoekraanidele vähetuntud režissööri Jacques Demy kolmas täispikk film „Cherbourg’i vihmavarjud“, mis tekitas kohe oma uue lähenemisega kogu dialoog maha laulda suurt furoori ning millest tänu Michel Legrandi unustamatutele meloodiatele ja noorte näitlejate kirglikule mängule sai väga kiiresti üks kõigi aegade populaarsemaid armastusfilme kogu maailmas.

Toona vaid 21-aastane Catherine Deneuve mängib läbimurdefilmis vihmavarjupoe omaniku tütart Geneviève’i, kes on armunud automehaanikusse Guysse (Nino Castelnuovo). Nad vannuvad teineteisele igavest truudust, kuid siis peab noormees minema sõjaväeteenistusse Alžeeriasse, kus on käimas sõda. Temast jääb maha last ootav Geneviève, keda keelitatakse abielluma rikka kalliskivi müüjaga.

Jacques Demy film on vaatamata kurvale alatoonile tohutult kütkestav ja kaasahaarav, mille õnnetu saatusega lõpp mängib tegelikult filmile suured trumbid kätte ja vaataja lahkub kinost äratundmisega, et ta on saanud osa millestki ehtsast. Ka elus ei lõpe ju kõik lood õnnelikult.

Film pälvis Cannes’i filmifestivalil Kuldse Palmioksa ja veel kaks vähemtähtsamat preemiat. Kokku kandideeris film viiele Oscarile.