Thessaloniki, Hainani ja Londoni võidufilm on rabav isiklik püüdlus leida kadunud kilde armsast, kuid ohtlikust elust narkouimas.

Neljast filmitegijast koosneva kollektiivi abil püüab Nottinghami kunstnik ja lektor Lisa Selby uurida lähemalt kalli võõrandunud ema elu, mis 2017. aastal lõppes. Lisa paljastab julgelt mälestuste, salvestuste, kirjutiste, mobiilivideote, fotode ja muljemaalide kaudu traumeerivat, ent võluvat minevikku. Ta ei nimeta heroiinisõltlasest Helenit kunagi emaks. Helen hülgas isekalt Lisa ja tema isa, kui Lisa oli alles laps. Lisa vältis narkootikumide ahvatlust ja püüab nüüd paljastada sõltuvuse olemust ning uurida erinevaid emaduse võimalusi.

Plahvatuslikult südantlõhestav ja resoneeriv teekond erineb kõigest, mida võite kogeda isegi väga otsekohestes dokumentaalfilmides. See on šokeeriv, ebameeldiv, sünge ja toores, kuid täis armastust, huumorit, lootust ja optimismi. Lisa ei kavatsenud seda filmi kunagi teha, kuigi ta aeg-ajalt midagi pildistas, pidevalt erinevaid hetki filmis ja salvestas vestlusi mitte ainult kummaliselt jumaldatud Heleniga (parem kui Madonna), vaid ka tema armastava diilerist kallima Elliotiga, kes jäi tugevatele narkootikumidele/alkoholile alla ja istub kuritegude eest kinni. Lisa hingelähedane materjal avaldati privaatsel Instagrami kontol Bluebaglife, mis on endiselt aktiivne.

Edvinas Pukšta